Summer ends now..

Nonii ,taas ma olen jälle siin tagasi.Arvan,et pikemaks ajaks selleks korraks.Suvi sai oodatust kiiremini läbi.Usun ,et teate isegi seda tunnet,oleksite nagu kiirrongil mis sõidab 200km/h ja teil ei ole võimalust maha hüpata,teie ainuke variant on võtta sellest reisist kõik mis võtta annab.Just täpselt nii kirjeldaks ma seda suve.Täpselt polegi mul meeles mida kõike olen ma korda saatnud sellel suvel,kuid räägin siis suurematest sündmustest.Juulist ei mäleta ma eriti midagi,sest tõesti kõike on jube raske meeles pidada.Käisime Maleva kokkutulekul Valgerannas.Tegelikult ei ole ma Malevas kirjas,kuid sain lihtsalt sinna minna kui üheks seltskonna liikmeks.Telkisime üpriski ranna ääres ning võtsime head ja paremat kaasa.Õhtupoole käisime ujumas ja grillisime kitarri mängu saatel.See kõik oli päris mõnus :) Hommikul pakkisime taas oma asjad kokku ning sõitsime koju tagasi.
Käisime meeletult rannas ja võtsime päikest.(okei ,te vb ei pane pilti kokku kellest ma siin koguaeg räägin ning kellega ma koos sellel suvel alati olin :muidugi Siimuga) Õhtuti võtsime ühe kooli võtmed ning läksime kahekesi kooli.Pimedas on seal päris creepy peab mainima,kulgesime seal päris mitmeid kordi.Võttes kaasa midagi head süüa ja muusikat ,trummi mängu olen ma ka küllaltki kuulnud selle suve jooksul:D
Augustis oli meil tunduvalt rohkem tegevust.Käisin ühel kontserdil,kus Siim esines ( ta rokib täiega :D) Igastahes,kontsertil esines 67 akordionisti kui ma ei eksi,üks kitarrist ning trummar,Liisi Koikson esitas ka kaks laulu kontserdil.See kõik kõlas üpriski vägevalt,näha oli ,et kõik olid suurt tööd teinud ning palju vaeva näinud:)
Edasi käisime ühe tüdruku sünnipäeval,kes sai 19.Stiilipeoga oli seekord tegemist teemaks oli aasta 1945 Ameerika vist,kui ma ei eksi.Tuppa astudes oligi mul tunne nagu oleksin sattunud kuskile veneaega.Pidu kestis kuni neljani hommikul,maja oli üpriski rahvast täis.Mängisime erinevaid mänge,mis olid päris huvitavad:D Magamiskohaks oli meil vannitoas kummimadrats,kuid sellel hetkel tundus magamine seal üpris luksus,sest olime kella neljaks suhteliselt väsinud.
Juba kahe päeva pärast peale sünnipäeva pidime minema Lätti koos Siimu vanematega.Tahtsime Jurmalasse minna,Livu veeparki täpsemalt.Ärkasin üpriski varakult,umbes kell seitse.Võtsin oma asjad ning juba tuligi auto mulle järgi.Peale kolmetunnist sõitu jõudsime lõpus Riiga,ekslesime linnas veidi ning otsustasime ka loomaaias ära käia,mis oli üpriski linnast väljas,aega läks selle koha leidmisega,kuid lõpuks jõudsime siiski kohale.Kui nüüd küsida kumb on etem kas Tallinna loomaaed või Läti,siis ma ütleks,et Tallinna.Ma isegi ei oska öelda miks mulle Tallinnas rohkem meeldib,seal on ehk paremad tingimused loomadele,kuid tore oli ikka seal ära käia,sest ma polnud kunagi seal käinud.Lõpuks jõudsime ka veeparki,kus olime 4 tundi.Enne seda tegime väiksed söögid Hesburgeris(kindla peale minek on see nagu ikka):D Õnneks tulin elusalt ja tervelt veepargist välja,kuigi olin saanud ka väikse trauma mustas torus,kus meie paat ümber käis ja ma peaga vastu seina lendasin.Ülejäänud päevad oli mul peas hiiglaslik muhk,muud midagi :D Eestisse jõudsime päris normaalsel ajal,umbes kell 23.Ostsime head ja paremat ning läksime tema juurde koju.Vihma sadas nii kõvasti,et see oli isegi natuke jube.Uinusin ma nagu ikka ühes parimas ning soojemas kohas üldse.See päev oli täis pinget,rõõmu,valu ning naeru.Ma jäin väga rahule samas:)
Augusti lõpupoole teadsin ma,et sügis ei ole enam üldse kaugel.See mõte painas mind nii hommikul ärgates kui ka õhtul voodis uinudes.Kahju oli,et see kõik nii kiirelt lõppeb.Samas liiga palju head ei ole ka hea.Ometigi painas mind aga mõte,et miks peab olema 9 kuud seda seda suurt peavalu koolis ja kõigest 3 kuud puhkust(muidugi hea ,et sedagi on antud) aga ühel hetkel tundus see minu jaoks ebaõiglasena.Nii palju mõtteid painas mind,et ma ei suutnud vahest nendest läbimurda ega neid enda jaoks talutavaks muuta.Ma lihtsalt ei leppinud sellega,et pean taas minema Tallinna kui minu süda on Pärnus.
20ndal augustil sai mul ühe kalleima inimesega poolaastat koos oldud (mõtlete,et seda on vähe? muidugi on,kuid minujaoks on see olnud üks parimaid aegu) Läksime lõunal Tervise Paradiisi ningi ligunesime seal vähemalt 3 tundi,see oli niivõrd mõnus.Peale ligunemist kõndisime Steffanisse sööma,kus oleme enamus oma suveõhtuid söömas käinud.Õhtul aga sain oma kauaoodatud kingi kätte mis ta mulle tegi.Ta pani õhupalli sisse ühe laheda kirja ning selle kättesaamiseks pidin õhupalli lõhkuma,kahjuks pole mul sellest pilti milline see välja nägi.Ja kõige südamelähedasemaks osutus mulle see sõrmus mis ta kinkis.See on ausalt ilusaim sõrmus mida ma eales näinud olen.See tähendab mulle niipalju,sama palju nagu see kirigi ja kõik muu meie suhtes:) See päev jääb mulle vägaväga kauaks meelde.
25ndal käisime saunapeol Seljametsas.Grillisime ning käisime saunas,see oli ülimõnus õhtu sest ilm oli nii soe ja päike paistis.Arvan ,et see oli vägagi sobiv lõpp minu suvele.Õhtul uinusin ma tähtsaima inimese kõrval. Hommikul aga pidime vara tõusma,et Tallinna hakata sõitma.Bussis oli mul kohutavalt halb olla,ma ei kujuta ette miks,aga ma sain hakkama,sest mul oli inimene kes mind rahustas.Viisime asjad mu koju ja läksime talle riideid shoppama.Saime kõik mis vaja oli ning peale seda läksime pitsat sööma (jälle:D) peale seda puhkasime pargis ning jalutasime vanalinnas.Kuniks pidin ma ta Pärnu bussile jälle saatma.Äraminekud on alati minujaoks liialt emotsionaalsed olnud,ma lihtsalt ei pidanud vastu.Sellel hetkel ma murdusin,ehk mõtlesin ma selle enda jaoks raskemaks kui tegelikult oli? Võib olla tõesti,kuid vahest on lihtsalt raske leppida mõne asjaga.Leppida selle valuga,mida tead ,et igakord ärasaates südamele haiget teeb..