Igatsen Sind!

Still..time flies so fast.

Vabandust,et ma pole siia kirjutanud päris ammustest aegadest.Põhjuseid on mitmeid,kuid tark ei vabanda.

Mul on tekkinud üle pika aja taas üks suur küsimus mis vaevab kuid mu peakest ning ma ei suuda sellest vabaneda,see sööb mind seestpoolt.Küsimus siis selline :kes kurat keerab seda seieritega ringikujulist junni minu seinal niivõrd kiiresti?Mu päev möödub täpselt nii ,et ma ärkan ja sama kiiresti ma ka lähen taas õhtul magama.See mis nende kahe asja vahele jääb seda ma lihtsalt ei mäleta.Võibolla ma liialdan, pole mul niikiire midagi .Tõesti, nii mõnelgi inimesel on päevakavas palju rohkemadki ja nad saavad hakkama.Muidugi saan ka mina hakkama,kuid kui ma ühel heal päeval saaksin kella seisma panna siis ma ei kahtlekski selles.

Viimasel ajal olen ma pühendanud end trennile ja koolile.Sellele viimasele kulub kuidagi ebaõiglaselt palju aega.Tõesti,mõnikord tunnen ,et seda on liiast.Ometigi peab ju kuidagi hakkama saama.Trennis mulle endiselt väga meeldib,hakkan tasapisi järjest trenne juurde võtma.Ma arvan ,et see tuleb igati kasuks mulle olgugi ,et aega jääb siis veel vähemaks.

Sellel nädalavahetusel mis oli ma muidugi vaatasin reedel jalgpalli.Arvan ,et sellel pikemalt ma ei peatuks ,sest kes siis meist ei oleks facebooki külastades näinud kommuuni: Viktor Kassai Dislike või siis igasuguseid pilte kirjeldamaks lühidalt seda mängu.Laupäeval aga tuli Siim Tartust tagasi,et jääda minujuurde kuni pühapäevani.Meeletult hea oli teda taaskord näha.Õnneks on sattunud nii,et näeme iga nädalavahetus.Minule sobib igati selline variant :)! Käisime kinos vaatamas "Jhonny English Reborn" ,alguses puiklesin vastu aga nagu ikka on neil õigus alati ( okei, vahest ) ja tõesti see film oli väga hea. Soovitan isegi seda. Peale seda läksime Vapianosse ja ostsime kolm pitsat koju kaasa ,õgardid nagu me oleme. Sõime kõhud täis ning jäime koos telekat vaatama ning uinusime üksteise kaisus.Kuna ta oli bussidega seiklemisest niivõrd väsinud, uinus ta kiiremini kui mina. Ja nii ma siis jäingi teda päris mitmeks minutiks jälgima. Öösel korra silmad avades, ehmusin ,et üle pika aja on jälle keegi minu kõrval kes pidevalt sipleb.Okei, usun et te rohkem detaile teada ei taha. Pühapäeval vedelesime minu juures, kuniks ta pidi taaskord bussi peale minema ning Pärnusse sõitma.Te ehk ei kujuta ette kuidas ma Pärnusse tahaksin, ma lihtsalt ei tea mis mind sinna tõmbab.Kui te arvate ,et Siim siis ei kuigi tema on muidugi üks suur põhjus aga neid põhjuseid on mitmeid teisigi. Lihtsalt ma arvan ,et mu süda on pärnus siiski kodulinn ju.Juba 4 päeva pärast sõidangi Pärnu, milline kergendus.

Rohkem mul uudiseid pole, kui siis just see et kalendrit vaadates avastasin imekombel et vaid 6 nädalat on minu ära sõiduni Aasiasse, nähes seda märkasingi aja hämmastavat mööda vuhisemist. Kuna aeg möödub nagu rong meist siis õnneks,olen siiani alati leidnud oma õige peatuse kus väljuda ning kuhu jääda pikemaks ajaks..

Ja veel.. PALJUPALJUPALJU ÕNNE LISETTELE :)!