Box with memories.
Minu toa üks oluline nurgake.
Lill,millest rääkisin eelmisest postituses:D
Hindamatu väärtusega kirjad.Friday, October 14, 2011
It´s friday again.
Nädal on möödunud päris kiiresti,loodan siiralt,et ka järgmine nädal vuhiseb minust kiirelt mööda,et saaksin neljapäeval alustada oma vaheaega ning minna Pärnusse.Selle nädalaga on nii mõndagi toimunud.Lõpuks ometi oli meil rebaste rets,minu retsijaks oli tüdruk.Ega ta väga mind retsida ei tahtnud,ning isegi küsis kas ma tahan et ta mind retsiks.Niiet ühesõnaga midagi väga hullu mulle ei tehtud:) Ootasin veidi rohkemat,aga tegelikult nalja sai ja naerda sai päris kõvasti.
Trennis läheb mul üllatavalt hästi,ma veelkord mainin et mulle väga meeldib see uus koht kus ma käima hakkasin.Treenerid ja trennikaaslased on üli sõbralikud.Siiani pole ma kontsi alla julgenud väga panna.(tantsin go-go-d kontsadel) :D Ühesõnaga,peaksin varsti selle ära tegema ning kontsad alla ja trenni,eks näis mis saab.Siiani oleme kolm kava teinud,praegune on mul kõige lemmikum.Tantsime Beyonce-i laulu järgi : Freakum Dress.
Igastahes,muud väga toimunud polegi või mul lihtsalt ei tule see meelde.Klassikaaslastega ma saan väga hästi läbi ,lihtsalt fuck yeah mul on nii palju vedanud nendega :) Kõik on nii omamoodi ja ägedad.Ma saan öelda,et pole ühtegi päeva millal me ei naeraks.Juba kaugelt kuuleb kuidas A-klass kogu südamest naerab.Olgu siis see sööklas või tundides,vahetpole.
Täna aga oli mul isegi midagi oodata,Pärnusse ma seekord sõita ei saanud.Mulle pidi postkasti saabuma üks kiri.Leides LÕPUKS ometi selle oma postkastist,jooksin ma üles tuppa vahetasin riided ning kiirelt asusin lugema.See mis seal kirjas oli,see oli midagi ülimat.( see jääb aga saladuseks,kes selle kirjutas ning mis seal oli) Lihtsalt aitäh inimesele kes nii palju vaeva nägi sellega :)!
Kui rääkida nüüd minu emotsioonidest ja tujudest,siis ma ütlen seda et ma ei ole kurb ja ma ei ole ka rõõmus.Üleeile just trenni jalutades mõtlesin ma sellele,kuidas mul on vedadnud et mul on nii palju häid ja kalleid inimesi kes mind toetavad ning mul on ilus ning soe kodu kus mul alati hea on olla ning mul on veel üks väga kallis inimene Pärnus,kes panebki mind igapäevaga üha enam uskuma ,et kõik saabki alati korda:)! Ma olen niivõrd tänulik ka kõigi nende võimaluste eest mis mulle on kingitud.Nimelt kui ma veel kellegile maininud pole lähen ma aastavahetusel Aasiasse ning juunis on võimalus minna kuuks ajaks USA-sse ja just nende võimaluste eest ma olen ehk elulõpuni tänulik,sest mine sa tea selliseid võimalusi ei või enam kunagi elus tulla.Pikemalt reisidest räägin järgmisest postituses.
Olen lihtsalt tänulik inimestele kes mu elus on!
Teile ma soovin aga vägevat REEDET ! Pidutsege kõvasti,mina lähen vanni ning hiljem vaatan mõne filmi ja söön midagi head :)! Ühesõnaga üks mõnusalt rahulik nädalavahetus tuleb seekord .
Trennis läheb mul üllatavalt hästi,ma veelkord mainin et mulle väga meeldib see uus koht kus ma käima hakkasin.Treenerid ja trennikaaslased on üli sõbralikud.Siiani pole ma kontsi alla julgenud väga panna.(tantsin go-go-d kontsadel) :D Ühesõnaga,peaksin varsti selle ära tegema ning kontsad alla ja trenni,eks näis mis saab.Siiani oleme kolm kava teinud,praegune on mul kõige lemmikum.Tantsime Beyonce-i laulu järgi : Freakum Dress.
Igastahes,muud väga toimunud polegi või mul lihtsalt ei tule see meelde.Klassikaaslastega ma saan väga hästi läbi ,lihtsalt fuck yeah mul on nii palju vedanud nendega :) Kõik on nii omamoodi ja ägedad.Ma saan öelda,et pole ühtegi päeva millal me ei naeraks.Juba kaugelt kuuleb kuidas A-klass kogu südamest naerab.Olgu siis see sööklas või tundides,vahetpole.
Täna aga oli mul isegi midagi oodata,Pärnusse ma seekord sõita ei saanud.Mulle pidi postkasti saabuma üks kiri.Leides LÕPUKS ometi selle oma postkastist,jooksin ma üles tuppa vahetasin riided ning kiirelt asusin lugema.See mis seal kirjas oli,see oli midagi ülimat.( see jääb aga saladuseks,kes selle kirjutas ning mis seal oli) Lihtsalt aitäh inimesele kes nii palju vaeva nägi sellega :)!
Kui rääkida nüüd minu emotsioonidest ja tujudest,siis ma ütlen seda et ma ei ole kurb ja ma ei ole ka rõõmus.Üleeile just trenni jalutades mõtlesin ma sellele,kuidas mul on vedadnud et mul on nii palju häid ja kalleid inimesi kes mind toetavad ning mul on ilus ning soe kodu kus mul alati hea on olla ning mul on veel üks väga kallis inimene Pärnus,kes panebki mind igapäevaga üha enam uskuma ,et kõik saabki alati korda:)! Ma olen niivõrd tänulik ka kõigi nende võimaluste eest mis mulle on kingitud.Nimelt kui ma veel kellegile maininud pole lähen ma aastavahetusel Aasiasse ning juunis on võimalus minna kuuks ajaks USA-sse ja just nende võimaluste eest ma olen ehk elulõpuni tänulik,sest mine sa tea selliseid võimalusi ei või enam kunagi elus tulla.Pikemalt reisidest räägin järgmisest postituses.
Olen lihtsalt tänulik inimestele kes mu elus on!
Teile ma soovin aga vägevat REEDET ! Pidutsege kõvasti,mina lähen vanni ning hiljem vaatan mõne filmi ja söön midagi head :)! Ühesõnaga üks mõnusalt rahulik nädalavahetus tuleb seekord .
Sunday, October 9, 2011
Somehow i found the way get lost in you..
Koolis läheb üsnagi hästi hetkel,olen saanud kõik oma asjad ilusti korda ajada ja perioodi hinded peaksid ka enamvähem tulema täitsa.Sellest ma siia aga rääkima tegelikult ei tulnud,sest noh kool on paratamatult üheks meie nädala kõige aega nõudvamaks osaks ,kus me lihtsalt oleme kohustatud veetma neid pikkasid piinarikkaid tunde neid samu koolipinke nühkides.
Räägin oma nädalavahetusest mida ma olen oodanud juba viimased kaks nädalat ja ma arvan ,et koolis pole mitte ühtegi minu klassikaaslast kes poleks kuulnud sellist juttu ,et "ma tahaksin juba reedet,ma pole teda (siimu)kaks nädalat näinud ning ma tõesti ei jõua enam".Vabandused sellepärast ,et pidite iga päev seda sama juttu kuulama aga noh ega te ei pääse sellest niipea ,sest taas hakkan ma ootama neid päevi millal ma teda jälle näen.Sellel reedel oli midagi erilist mulle pakkuda,see ootusärevus oli niivõrd suur ,et ma unustasin end mitmeks tunniks teise maailma.Tundides jälgisin ma õues langevaid lehti ning seda säravat päikest mis tegi mu tuju aina paremaks.Mäletan ka seda kuidas matemaatika tunnis laususin Lisettele "tead,ma pole ammu nii õnnelik olnud kui praegu." Ma pean mainima ,et olen ka tema juba oma juttudega ära väsitanud,Lisette aga talub endiselt mind üllatavalt hästi ja annab mulle positiivsust ja energiat oma hea tujuga isegi kui tal läheb mu jutt ühest kõrvast sisse ning teisest välja.Vähemalt inimesed teevad näo ,et kuulavad mind ,sest ometigi ma mõistan neid,lihtsalt vahest on mul vaja kellegile rääkida midagi ilma ,et ta üldse kuulaks ning sellest juba mulle piisab.
Reedel Pärnusse jõudes tuli mulle bussipeale vastu see inimene keda olin terve igaviku oodanud.Ta oli seal,seisis ning naeris(jälle).See naer on mulle nagu energiasüst mis lennutab mind koha pealt ning paneb kõik muu unustama.Peale selle oli ta mulle ostnud suure potilille,point oli selles ,et tal oli jumala savi sellest peaasi aga oli see et ma selle tallinna ka tagasi viiks.Kui teid huvitab siis praegu on see potilill leidnud koha minu toas ning mul oli üpris tüütu seda vedada-.- Reedel aga läksime Sütevaka tutvumis peole,tegime olemise võimalikult mõnusaks ja ka mina sain rohkem aimu sellest koolist.Inimesed olid sõbralikud,oli arusaamatusi,draamat,naeru ja kõike muud.Aa,tutvusin ühe poisiga päris üllatavalt heal viisil.Sain saiaga vastu pead,usun et ka tänu sellele jääb ta kauemaks meelde.
Laupäeval ärkasin mõnusas soojas voodis koos oma kalleima inimesega ma naeratasin,sest meil oli veel mitmeid tunde koos olla.Päev oli küllaltki vihmane ja me olime enamjaolt kodus,õhtul läks Siim proovi ning ma pidin 2 tundi omaette olema(te mõtlete et: "oh seda on nüüd küll palju (ning iroonia kõlab teie häälest seda öeldes) " mina aga suutsin teda juba selle ajaga igatsema hakata.Peale kahte tundi seadsin oma sammud Sinti ning jäin ka sinna ööseks.Sõime veidi,vaatasime filmi.Seekord sundisin ma end üleval olema,et tunnid läheksid aeglasemalt,et ma ei magaks maha seda aega mis meile on ülepika aja antud.Siiski uinusime me lõpuks üksteise kaisus ning täna hommikul ma enam ei naeratanud ,sest taaskord oli tulnud see ära minemise päev.
Päeval oli mu ühe pisikese õe sünnipäev,see nunnukas sai kolme aastaseks.Hea oli jälle isa kodus käia ning olla seal kõige lähedasemate inimestega.Nautida ilusat ilma ning süüa ja olla koos perega.Hoolimata sellest,et Pärnust ära minek oli jälle raske leppisin ma lõpuks sellega,sest mul oli niivõrd hea nädalavahetus.
Räägin oma nädalavahetusest mida ma olen oodanud juba viimased kaks nädalat ja ma arvan ,et koolis pole mitte ühtegi minu klassikaaslast kes poleks kuulnud sellist juttu ,et "ma tahaksin juba reedet,ma pole teda (siimu)kaks nädalat näinud ning ma tõesti ei jõua enam".Vabandused sellepärast ,et pidite iga päev seda sama juttu kuulama aga noh ega te ei pääse sellest niipea ,sest taas hakkan ma ootama neid päevi millal ma teda jälle näen.Sellel reedel oli midagi erilist mulle pakkuda,see ootusärevus oli niivõrd suur ,et ma unustasin end mitmeks tunniks teise maailma.Tundides jälgisin ma õues langevaid lehti ning seda säravat päikest mis tegi mu tuju aina paremaks.Mäletan ka seda kuidas matemaatika tunnis laususin Lisettele "tead,ma pole ammu nii õnnelik olnud kui praegu." Ma pean mainima ,et olen ka tema juba oma juttudega ära väsitanud,Lisette aga talub endiselt mind üllatavalt hästi ja annab mulle positiivsust ja energiat oma hea tujuga isegi kui tal läheb mu jutt ühest kõrvast sisse ning teisest välja.Vähemalt inimesed teevad näo ,et kuulavad mind ,sest ometigi ma mõistan neid,lihtsalt vahest on mul vaja kellegile rääkida midagi ilma ,et ta üldse kuulaks ning sellest juba mulle piisab.
Reedel Pärnusse jõudes tuli mulle bussipeale vastu see inimene keda olin terve igaviku oodanud.Ta oli seal,seisis ning naeris(jälle).See naer on mulle nagu energiasüst mis lennutab mind koha pealt ning paneb kõik muu unustama.Peale selle oli ta mulle ostnud suure potilille,point oli selles ,et tal oli jumala savi sellest peaasi aga oli see et ma selle tallinna ka tagasi viiks.Kui teid huvitab siis praegu on see potilill leidnud koha minu toas ning mul oli üpris tüütu seda vedada-.- Reedel aga läksime Sütevaka tutvumis peole,tegime olemise võimalikult mõnusaks ja ka mina sain rohkem aimu sellest koolist.Inimesed olid sõbralikud,oli arusaamatusi,draamat,naeru ja kõike muud.Aa,tutvusin ühe poisiga päris üllatavalt heal viisil.Sain saiaga vastu pead,usun et ka tänu sellele jääb ta kauemaks meelde.
Laupäeval ärkasin mõnusas soojas voodis koos oma kalleima inimesega ma naeratasin,sest meil oli veel mitmeid tunde koos olla.Päev oli küllaltki vihmane ja me olime enamjaolt kodus,õhtul läks Siim proovi ning ma pidin 2 tundi omaette olema(te mõtlete et: "oh seda on nüüd küll palju (ning iroonia kõlab teie häälest seda öeldes) " mina aga suutsin teda juba selle ajaga igatsema hakata.Peale kahte tundi seadsin oma sammud Sinti ning jäin ka sinna ööseks.Sõime veidi,vaatasime filmi.Seekord sundisin ma end üleval olema,et tunnid läheksid aeglasemalt,et ma ei magaks maha seda aega mis meile on ülepika aja antud.Siiski uinusime me lõpuks üksteise kaisus ning täna hommikul ma enam ei naeratanud ,sest taaskord oli tulnud see ära minemise päev.
Päeval oli mu ühe pisikese õe sünnipäev,see nunnukas sai kolme aastaseks.Hea oli jälle isa kodus käia ning olla seal kõige lähedasemate inimestega.Nautida ilusat ilma ning süüa ja olla koos perega.Hoolimata sellest,et Pärnust ära minek oli jälle raske leppisin ma lõpuks sellega,sest mul oli niivõrd hea nädalavahetus.
Subscribe to:
Posts (Atom)