Arvan ,et nende reisilugude kirjutamise ajal tahtsin ma veel paljustki muust rääkida,kuid ei tahtnud ,et asjad läheksid päris sassi siin mul niiet nüüd ongi parem kui sain ilusti reisiloole lõpu teha :)
Koju jõudes oli mul umbes täpselt kolm päeva aega enne kooli ,et end tagasi rutiini lülitada ja hakata midagi mõtlema ja organiseerima oma peas.Nii ma siis olingi oma mõtteid korrastamas,sest seal valitses kergelt öeldes kaos. Reisi ajaks ma siiski enamjaolt lülitasin end välja kõigest ,et ennast lihtsalt säästa võibolla ka sellepärast,et teisi säästa..
Ma olen päris palju selle kuu ajaga korda saatnud ning ma ei teagi nüüd kas olla enda üle uhke või elada lihtsalt süütundega edasi ,et olen päris paljudele haiget teinud kõigest selle ühe kuuga.Samas tuleb leppida ,et see on reaalsus ja tahest tahtmata saame me kõik mingilmääral haiget.Osad inimesed teevad tahtlikult seda ,mina aga .. kindlasti mitte. See oli lihtsalt üks selline mõte mida olen pidevalt nii endale kui ka teistele korrutanud. I hope they understand me , aga okei aitab sellest .. räägin mis ma vahepeal teinud olen :D
Umbes kolm nädalat tagasi sõitsin ma jällegi Pärnu ,sest teadagi tuli mul peale reisi kerge igatsus selle linna järgi. Mul ei olnud absoluutselt plaane selleks nädalavahetuseks,kui siis just..pühapäevaks. Ma arvan ,et paljud vihkavad pühapäevi kuid mina sellel päeval peaaegu jumaldasin seda. Ma teadsin,et see päev tõotab hea tulla ehk just sellepärast ,et nägin inimest kes kergelt öeldes paneb mind muu unustama ja meenutab mulle suve ja päikest.Täpselt nii ma seda kirjeldaksingi. Olen ka eelnevates juttudes temast palju rääkinud ja arvan ,et temast tuleb juttu vb edaspidigi ,sest ta on saanud suureks osaks mu päevadest viimasel ajal .
Siimuga kokkusaades (jah,ma usun ,et Sa oled seda nime siin palju kuulnud:D) ei valmistanud ma end vaimselt ette selleks naeruteraapiaks mille ta mulle sellel päeval kinkis..
Tšekkisime oma töökohad üle mis olid lume all samas oli kurb seda vaadata ,sest suve igatsus tungis veelgi rohkem esile peale seda. Hiljem oli vaja natuke end soojendada ja nii me läksimegi pärnu keskusesse lihtsalt istuma. Kell oli umbes neli ,ausalt öeldes me unustasimegi end sinna ja mina jäin ka bussist maha kuhu ma esialgselt olin plaaninud minna:D Rääkides panin muidugi tähele ,et keskuses külastajaid pole ja muusika on vait kuid ma ei lasknud end sellel segada..kuniks tuli üks tädi ja küsis " ega te ei tea ,et pk on suletud juba 20 minutit " :D tegelikult polnud minuga nii varem juhtunud. Jooksime mõlemad kiiresti alla ja õnneks saime ka ilusti välja. Ja nüüd palun öelge mulle ,kellel ikka nii juhtub ,et jääd kaubamajja kinni ? minul juhtus seda esimest korda ,kuid see eest oli super jälle näha inimest kelle huumorist ma reisi ajal puudust tundsin ja kõik need kõhuvalud naerust temaga olles on päris palju vääärt seda,lihtsalt uskuge mind :)
Nunnut pühapäeva teile ;)!
No comments:
Post a Comment